Marsimäe nõlvul oli eluks sobivaid tingimusi
Vulkaan nimega Arsia Mons on oma 11,7 kilomeetriga kõrguselt kolmas mägi punasel planeedil. Kõrgem kui meie Everest ja üleüldse üks Päikesesüsteemi kõrgemaid tippe. Browni ülikooli geoloogid uurisid nüüd Arsia Monsi ja selle ümbruse pinnavorme ning jõudsid järeldusele, et mäe põhjanõlva mööda valgus laavat alla veel umbes 210 miljonit aastat tagasi. Ajal, mil mäge ümbritsevat ala liustik kattis. Vulkaanipursete soojus võis jääd siis ka suures koguses sulatada, nii et liustike sisse võis tekkida suuri sulaveega täidetud kambreid. Neis liustikesisestes hiiglaslikes veemullides võis olla sadu kuupkilomeetreid vett. Ning kus on vett, seal on võimalik ka elu. 210 miljonit aastat tagasi ei tarvitse tunduda just väga hiljutise ajana, aga ometi on see kümme korda hiljutisem kui see ülikauge aeg, mil elukõlblikud olud paistsid valitsenuvat neis paigus, mida on uurinud näiteks marsikulgur Curiosity. Kulguri uuritud paigad olid eluks sobivad rohkem kui 2,5 miljardit aastat tagasi. Arsia Monsi uurinud teadlased eesotsas Kathleen Scanloniga kirjutavad tulemustest planeediteaduse ajakirjas Icarus.
