Majanduskriis talitseb nartsissismi
Nartsissismi avaldumise ja majandusolukorra vaheliste seoste otsimiseks analüüsisid Emory ülikooli psühholoogid esmalt 1527 aastatel 1947-1994 sündinud inimeste vastuseid tüüpilisele nartsissistliku isiksusehäire olemasolu kontrollivale küsimustikule. Sama test võimaldas hinnata ka vastajate enesearmastuse määra. Teadlased kõrvutasid testi tulemusi töötuse määraga ning leidsid, et kõige hullema majanduskliima ajal tööturule sattunutel oli 40-pallisel nartsissismiskaalal keskmine tulemus keskmisest 2,5 palli võrra madalam. Seda isegi pärast tulemusi mõjutada võinud sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse võtmist. Nõnda puudutas kriis kõige enam noori, kes olid selle ajal 18-25 aastased. Veidi vanemate ehk 26-33 aastaste puhul kriisi mõju ei ilmnenud. Sarnast vahet võis märgata laiahaardelisemas, 30 tuhandet ameeriklast hõlmanud küsitluse käigus kogutud andmete analüüsimisel. Viimaks otsustas töörühm uurida, kas selgemalt avaldunud nartsissistlikud iseloomujooned mõjutavad otseselt käitumist. Selle kontrollimiseks võtsid nad vaatluse alla tippjuhtide hüvitiste suuruse 2007. aastal, mil kriis nende suurusele mõju polnud avaldanud. Taas leidsid nad, et tippjuhid, kes raskemal majanduslikul perioodil töösuhtesse astusid, kaldusid endale väiksemaid hüvitisi maksma. Käärid tippjuhi sissetuleku ning temast järgmisena kõige kõrgemat palka teeniva inimese vahel olid oluliselt väiksemad. Leidude põhjal oletavad psühholoogid, et majanduskriis jätab inimestesse jälje terveks eluks. Sarnaselt võib see edasist edukust ja läbilöögivõimet mõjutama jääda. Põhjendamatu eneseimetluse heast kaksikvennast enesearmastus aitab oma puudusi tunnistada ja aktsepteerida ning enda tööd parajal määral väärtustada. Uurimus ilmus ajakirjas Psychological Science B.
