Laseriga saab hambaid parandada
Varasemate uuringute käigus on leitud, et laserid pole kaugeltki ainult säravamad mänguasjad, nagu neid 1950. aastatel nähti. Näiteks kiirendavad need närvikoe-, kopsu-, südame kui nahakahjustuste paranemist. Sobiva eredusega valgus näib põletikku ja valu vähendavat. Samuti paneb punakas laserivalgus näiteks juuksed kiiremini kasvama. Harvardi ülikooli teadlased keskendusid seekord dentiinile – koele, millest koosneb enamik hambast. Kuigi see on tüüpilisest luumaterjalist tugevam, on see siiski veidi nõrgem kui hambaemail, mis seda katab. Viimastel aastatel on muudetud tüvirakkude ja kemikaalikokteilidega tehtud katsed andnud lootust, et kude saaks ennast parandama panna, mis kõrvaldaks vajaduse neid tehismaterjalidega parandada. David Mooney töörühm proovis aga hakkama saada ainult sellega, mida organism ise pakub. Nõnda kasutas ta kolleegidega tüvirakkude käitumise mõjutamiseks keha enda poolt sünteesitavaid valke – kasvufaktoreid. Rottidega tehtud katsed näitasid, et laserivalgus ergutab tõepoolest uue dentiini moodustumist. Töörühm kahtlustab, et laser tekitab reaktiivseid hapnikuühendeid, mis sunnivad TGF-b1'na tuntud kasvufaktorit tegevusse astuma. Valgud utsitavad aga omakorda tööle hammastes leiduvaid tüvirakke. Lisaks näriliste hammaste lappimisele tegi töörühm katseid ka inimhammastest eraldatud tüvirakkudega. Madala intensiivsusega laserivalgus mobiliseeris kasvufaktori molekule ka seekord, mille lõpptulemusena hakkasid moodustuma dentiiniks muunduvad rakud. Nii loodab Mooney õigepea ka inimkatseid alustada. Uurimus ilmus ajakirjas Science Translational Medicine.
