Kavli preemiad jagati üheksa teadlase vahel
Nanotehnoloogia preemia pälvisid John Pendry, Stefan Hell ja Thomas Ebbesen. Trio kummutas pikka aega nanooptika arengut pärssinud arusaama, et valguslaineid ei saa nende lainepikkusest väiksemate struktuuride uurimiseks kasutada. Piirangu kohaselt oleks valgusmikroskoopidega saanud eristada vaid objekte, mille läbimõõt 200 nanomeetrit ületas. Juuksekarvast sada korda väiksemate struktuuride jaoks oleks tulnud appi võtta juba elektronmikroskoop. Viimane meetod ei sobi aga elusolendite uurimiseks väga hästi. Neuroteaduse preemia said Brenda Milner, John O'Keefe ning Marcus Raichle. Teadlased edendasid kõrgemate kognitiivsete funktsioonide, nagu tähelepanu, mälu ja planeerimisvõime vallas tehtud tööd. Näiteks leidis Milner, et episoodilise mälu jaoks on elutähtis oimusagar, mil Raichle lõi raamistiku elavas ajus nähtava närvirakkude aktiivsuse visualiseerimiseks. Astrofüüsika vallas leidsid tunnustust Allan Guth, Andrei Linde ja Aleksei Starobinski. Füüsikud töötasid 1970. aastatel kosmilise inflatsiooni teooria kallal, mille kohaselt paisus universum vahetult pärast selle tekkimist lühikest aega kordades kiiremini kui praegu. Viimase tõttu näib see ka tänapäeval suurematel skaaladel lame ning ühetaoline olevat. Paar kuud tagasi teatasid kosmoloogid, et on teooriale ka otsest tõestust saanud, kuid tulemusi pole seni kinnitatud ega ümber lükatud. Lisaks tänukirja ja kuldmedali samisele jagavad iga kategooria võitjad omavahel miljoni dollari suuruse preemia. Kavli preemiatele pani aluse Norra ärimees Fred Kavli.
