Teadlased avaldasid esimese valkude kataloogi
Eelnevate uurimistööde käigus on teadlased inimgenoomist küllaltki hea ettekujutuse. Selles leidub umbes 20 000 geeni, pärilikkuse algüksust, mis võiks potentsiaalselt valkude kodeerimise eest hoolitseda. Proteiinid omakorda on aga organismi tööhobused, mis osalevad nii kudede ehitamises kui lagundamises, erinevate ühendite transportimisest rääkimata. Samas on ebaselgemaks jäänud, kui palju geenina tuvastatud pärilikkusaine lõikudest reaalselt valke kodeerivad. Valgukataloogide esimeste mustandite koostamiseks võtsid vastavalt USA-s ja Saksamaal resideerivad töörühmad aluseks kümnetest kudedest, kümnekonnast kehavedelikust ja kümnetest rakuliinidest pärinevad proovid ja uuris neid massispektromeetriga, mis võimaldab ühendite massi alusel suhteliselt täpselt nende olemusse selgust tuua. Kui Bernhard Küsteri töörühm leidis tõendeid ligi 18 097 valke kodeeriva geeni olemasolust, siis Akliesh Pandey märkas kolleegidega 17 294 proteiinide valmistamise eest vastutavat geeni. Vahele vaatamata on kokkulangevus siiski märkimisväärne. Analüüs paljastas ka 193 geeni, mis asusid traditsiooniliselt mitte-kodeerivaks peetavas regioonis. Samuti vastutasid 2535 geeni valkude valmistamise eest, mida eelnevalt kirjeldatud ei olnud. Viimaks pidid teadlased nentima, et 193 geeni, mida valke kodeerivaks peeti, seda tegelikult ei teinud. Tulemusi kirjeldatakse ajakirjas Nature (1;2)
