Mesilased kasutavad kujutluskaarte
Putukate navigatsioonivõimete uurimiseks varustas James Cheesemani töörühm 57 mesilast raadiosaatjaga, misjärel kasutas entomoloog kolleegidega poolte mesilaste kehakella keeramiseks üldtuimestit. Kuue tunni pärast lasksid nad mesilased taas tarust 600 meetri kaugusel vabaks. Kui alguses asusid tuimestatud mesilased Päikesest juhindudes valesse suunda lendama, muutsid nad peagi suunda ning hakkasid Päikest ignoreerides taas taru poole lendama. Tarusse jõudis tagasi ligikaudu sama palju mesilasi kui tuimestamata kontrollgrupist. Viimane tähendab Cheesemani ning tema kolleegide arvates, et mesilased juhinduvad enda positsioneerimisel milleski muust – nimeliselt kujutluskaardist. Samas ei pruugi see kriitikute sõnul seda automaatselt siiski tähendada. Putukad võiksid alternatiivselt maamärgina kasutada ka muid keskkonnas leiduvaid objekte. Hüpoteesile lisakinnituse saamine tähendaks aga, et kujutluskaardid ei nõua ilmtingimata hipokampuse olemasolu. Merihobukujulist seostatakse imetajate puhul muu hulgas ruumitajuga. Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
