Ajustimulatsioon ergutab ajurakkude taastootmist
Ajus leiduvad tüvirakud saavad vihjeid uute neuronite tootmiseks mitmelt poolt. Näiteks vereringes leiduvatest keemilistest ühenditest ja aju pehmendavat tserebrospinaalvedelikku tootvatest rakkudest. Samal ajal on oletatud, et ka ajurakud ise saavad sarnaseid käske jagada. Viimaste otsimiseks uurisid Duke'i ülikooli teadlased, kuidas ajus leiduvad tüvirakud erinevatele neurotransmitteritele ehk virgatsainetele reageerivad. Sõelale jäi atsetüülkoliin, mis vahendab mälu, koordinatsiooni ja tähelepanuga seotud impulsse. Ühendit tootvate ajurakkude kahjustada saamisega kaasnevad mäluhäired, mis on üks Alzheimeri tõve tundemärkidest. Viimast sünteesivad ajurakud asuvad subventrikulaartsoonis – piirkonnas, kus neurogenees ka täiskasvanueas jätkub. Edasiste katsete käigus muutis töörühm atsetüülkoliini tootvad neuronid valgustundlikuks ning leidsid, et nende aktiivsuse stimuleerimisega hakkakski hiirte ajus kiirenenud tempos uusi ajurakke tekkima. Täpne mehhanism, kuidas leitud neuronid tüvirakke mõjutavad, jääb samal ajal siiski veel ebaselgeks. Sellele vaatamata spekuleerib töörühm, et sarnast mehhanismi saaks kasutada ka inimeste neurogeneesi ergutamiseks. Ajurakkude stimuleerimiseks sarnaste optogeneetikast tuntud meetodite inimestel rakendamist peetakse aga endiselt veel liiga riskantseks. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Neuroscience.
