Hiina mägede liigutamine ei toimu vastupanuta
Mäetippude eemaldamist on tehtud ka varemgi, eriti Ameerika Ühendriikide idaosas, et hõlbustada maavarade kaevandamist. Alates 2010. aastast on aga Hiina valitsus sarnast tehnikat rakendanud teistel eesmärkidel. Kiireneva linnastumise tõttu oli hakanud Lanzhou ja Shiyani linna lähistel elamute ja tööstusobjektie rajamiseks sobilikku maad vajaka jääma. Geoinsenerid ei piirdunud ainult mäetippude tasandamisega, vaid kasutasid tekkinud materjali maa edasiseks tasandamiseks. Peagi sai rohelise tule veel neli projekti. Chang'ani ülikooli keskkonnateadlased Peiyue Li, Hui Qian ja Jianhua Wu leiavad, et mägede liigutamise tagajärjel tekkinud keskkonnaprobleemid on hakanud end ilmutama juba praegu. Lisaks ennustatavale eluslooduse hävimisele on hakanud lahtine pinnas jõgedesse valguma ning kiirenenud pinnaerosioon. Niiskust talletada aitavate taimede kadumisega on süvenenud veepuudusega seonduvad probleemid. Samal ajal on hakanud tuuled tekitama ulatuslikke tolmutorme, mis halvendab riigi õhukvaliteeti veelgi. Lanzhou projekt peatati selle tulemusena neljaks nädalaks, kuid poliitiline ja majandulik surve tegid oma töö. Teadlased märgivad, et ka projektide majanduslik tasuvus ei pruugi selge olla – näiteks Yan'ani linna lähistel läbiviidava projekti maksumus on hinnaguliselt 12 miljonit eurot, kuid tekkiv vaba maa võib täielikut kasutatavaks muutuda alles kümnete aastate pärast. Samas näitlikustavad taolised keskkonda radikaalselt muutvad projektid taas, et rahvusvahelisel üldsusel puuduvad suuresti vahendid riigipiiridest kaugemale ulatuvate mõjudega geoinserluse projektide alal kaasa rääkimiseks. Isegi, kui inimesed suudavad juba mägesid liigutada. Tutvu kirjaga.
