Tulevikus võiksid õigust mõista arvutid
Arvutite arvutusvõimsus on viimastel aastatel üha kasvanud. Samuti suudavad inimesed neid üha paremini programmeerida. Kui 1996. aastal suutis tehnoloogiahiiu IBM superarvuti Deep Blue esimest korda valitsevat male maailmameistrit Garri Kasparovit males võita, siis kolm aastat tagasi lõi Deep Blue järeltulija Watson inimesi „Kuldvillaku“ saates. „See, kuidas arvuti seal toimis, toimus hoopis teistmoodi kui malemängus. Nimelt kasutati seal statistilise analüüsi meetodeid ja see on see, kuhu liiguvad tänased mõtlevad arvutid. Arvutitele söödetakse sisse tohutult palju informatsiooni ja sealt arvutid oma statistilise analüüsi meetodite abil nopib välja õiged vastused,“ laiendas Vallikivi saates „Vikerhommik“. Vandeadvokaadi sõnul on protsess väga sarnane sellega, kuidas kohtunikud otsuseid langetavad. Arvutite kaasamise vastased leiavad aga, et sellest ei piisa ning arvutitel puudub „jumalik säde“ või veel tundmatuks jääv faktor. Vallikivil on aga arvutitel ka olulisi eeliseid. „On neid, kes ütlevad, et arvuti poolt õiguse mõistmine on palju parem, sest arvuti on emotsioonivaba erinevalt inimese poolt õiguse mõistmisest. Mitmeastmeline kohtusüsteem ongi disainitud sellepärast selline, et inimene on ekslik. Kohtunik võib teha täpselt samamoodi vale otsuse – ta ei saa kõiki fakte kätte või ei tee neist õigeid järeldusi,“ märkis vandeadvokaat. Maailmas siiski Vallikivi hinnangul arvutid siiski veel õigust ei mõista. Eesti on infotehnoloogia poolt pakutavate võimaluste rakendamises isegi esirinnas. „Need samad trendid, mis on meil siin Eestis, nagu e-toimik, kus kohtuga suhtlemine käib arvuti vahendusel, dokumendid esitatakse elektrooniliselt, see toimub ka mõnel pool mujal, aga tegelikult nii massiivselt minu teada ei toimugi see kusagil mujal kui Eestis,“ lisas Vallikivi. Küll aga osalevad arvutid lihtsamate õigusotsuste tegemisel. Heaks näiteks on kiiruskaamerate poolt tuvastatud rikkumise korral automaatselt postkasti laekuv kiri. Eelmisel aastal moodustasid politseinike poolt tehtud trahvid kõigist kiiruseületamise tõttu tehtud trahvidest vaid 40 protsenti.    
