Kuidas uni mälu parandab?
Aastakümnete vältel on kogutud rohkelt tõestusmaterjali, et unepuudus mõjub inimeste vaimsele võimekusele laastavalt. Hajuv tähelepanu raskendab uute oskuste omandamist. Uni näib ajurakkude vahelisi ühendusi tugevdavat. Viimase põhjal võiks arvata, et uni soodustab selgelt uute sünapside moodustumist ja tugevdamist. Kuid samal ajal on leitud, et uni võib viia hoopis ka dendriitide jätkete, mis teiste närvirakkudega sünapse moodustavad, arvu vähenemiseni. Viimane annab mõista, et une ajal võib toimuda hoopis mälu ja õppimisvõimega seotud ühenduste nõrgenemine. New Yorgi ülikooli neuroteadlase Wen-Biao Gani töörühma avaldatud uurimus näitab aga selgelt, et une ajal toimub värskelt omandatud oskuste ja materjaliga seotud ajuühenduste tugevdamine. Järeldused põhinevad 15 hiire koljusse paigaldatud väikeste akende kaudu tehtud vaatlustel. Hoolimata teguviisi näilisest barbaarsusest võimaldab see ajus toimuval organit minimaalselt häirides silma peal hoida. Gani töörühm treenis katse tarbeks närilisi esmalt pöörleva ridva peal turnima, misjärel saadeti osad hiirtest seitsmeks tunniks magama. Samal ajal jälgis Gan kolleegidega fluorestseeruvat valku tootma pandud ajurakkude ja spetsiaalse mikroskoobi abil, mis dendriitide jätketega motoorses ajukoores toimub. Ajuosa on varem seostatud liikumise ja koordinatsiooniga seotud ülesannetega. Ajuteadlane leidis kolleegidega, et ärkvel hoitud loomade motoorses ajukoores moodustus oluliselt vähem sünapse, kui magama saadetud hiirte ajudes. Kõige hoogsam oli kasv une deltalainete staadiumis (SWS), mida on ka eelnevalt mälestuste kinnistamisega seostatud. Samuti leidsid nad, et iga 20's võrsunud dendriidijätke jätkas järgneva ööpäeva jooksul kasvamist. Viimaks selgus, et uue oskusteabe talletamises osalenud ajurakkude taasaktiveerimine on uute jätkete püsivuse seisukohalt hädavajalik. Neuronilt võimaluse röövimise järel olid uued sünapsid ebastabiilsemad. Tähelepanek on samuti varasemate vaatlustega heas kooskõlas. Gan oletab seeläbi kolleegidega, et une ajal toimub hiljutiste kogemuste kinnistamine ja talletamine, mil kaugemas minevikus toimunut alal hoidvaid sünapse kärbitakse, et uuele informatsioonile ruumi teha. Viimane viib aga paratamatult varasemate mäjujälgede nõrgenemiseni. Uurimus ilmus ajakirjas Science.
