Juhuvalik põhineb aju elektrimüral
Ameerikas tehtud teadusuuring annab aimu, et otsus võib sündida selle põhjal, milline on parajasti aju elektrilise aktiivsuse juhusliku taustamüra muster. Ajus värelevad alati nõrgad elektriväljad ja osa sellest värelusest on täiesti juhuslik ja ennäe, seda juhuslikkust me siis kasutamegi. Justkui juhuslike valikute generaatorina, meie sisemise kulli-kirja heitjana. Jesse Bengson ja ta kolleegi Davise California ülikoolist palusid katseisikutel istuda ekraani ette, vaadata ekraani keskele ja ekraanile ilmuva märguande peale pöörata pilk omal valikul täiesti juhuslikult vasakule või paremale. Samal ajal mõõdeti katseisikute ajuaktiivsust elektroentsefalograafiga. Kui teadlased olid mingi hulga katseseeriaid ära teinud, siis selgus, et nad suutsid eentsefalograafiga mõõdetud elektrilise taustamüra põhjal ennustada, kuhu poole katseisik märguande peale pilgu pöörab. Määrav oli müramustri olek umbes ühe sekundi jooksul enne märguande saamist. Tähtis on siin see, et märguandeid anti juhuslike vaheaegade järel. Nii et muster ei väljendanud katseisiku teadvustamata valmisolekut ühele või teisele poole vaadata. Bengson ja kaasautorid kirjutavad sellest ajakirjas Journal of Cognitive Neuroscience.  
