LHCb näeb senitundmatu osakese varju
Osakestefüüsika alustalaks olev standardmudel ennustab, et osakeste lagunemisprotsessides peaksid kõik nõrgas vastastikmõjus osalevad algosakesed – leptonid – käituma samamoodi. Nii peaks elektrone ning selle raskemaid vendi, müüoneid ja tausid, tekkima nende erinevast massist tingitud erisuste arvesse võtmise järel võrdsel hulgal. LHCb eksperimendi poolt kogutud andmete analüüsimisel selgus aga, et Z-bosonite, nõrka vastastikmõju vahendavate osakeste lagunemisel tekib elektrone neljandiku võrra rohkem kuii müüoneid. Viimane vihjab, et lagunemist mõjutab mõni senitundmatut osake, mille mõjudega arvestatud ei ole. Näiteks hüpoteetiline boson Z', mille olemasolust juba eelmise aasta lõpus vihjeid leiti, kui B-mesoniteks kutsutavaid liitosakesi ootamatus suunas liikumas täheldati. Samas hoiatab töörühm, et leiud on hetkel veel väga esialgsed. Tõenäosus, et tegu on juhusega, on hetkel 1:100'le, mis pole osakestefüüsika kontekstis piisav, et osakese reaalsuses kindel olla. Viimase tarbeks peaks olema tõenäosus 1:3,5 miljonile. Hetkel saavad Jaapanis asuva Babari eksperimendi ja USA-s asuva Stanfordi rahvusliku kiirendi töörühmad väita sama kindlalt, et elektrone ja müüone tekib siiski sama palju. Selgus saab alles siis, kui Suur Tuumaosakeste Põrguti järgmisel aastal taas prootonite põrgutamisega algust teeb.
