HP loodab turule tuua mälutakisteid kasutavad arvutid
Mikroskeemide valmistamine on pikka aega keerelnud kolme komponendi ümber, mis võimaldavad omavahel siduda neli füüsikalist suurust. Kondensaator seob elektrilise pinge laenguga, induktor elektrivoolu magnetvooga ja takisti elektrivoolu pingega. Sümmeetria põhjal oletas Chua 1971. aastal, et peab leiduma ka komponent, mis laengu magnetvooga seob. Taolise seadme takistus sõltub otseselt sellest, kui suur ning millise polaarsusega pinge vooluahelas parasjagu on. Samal ajal 'mäletab' mälutakisti oma viimast takistust isegi juhul, kui see päeva või aasta pärast uuesti aktiveeritakse. Suuremat ja väiksemat takistust saab kasutada bittide – 1 ja 0 – esindamiseks. Nii kujutavad need omaette püsimälu. Kuigi võib oodata, et bittide lugemine muudab selle käigus ilmneva takistuse muutuse tõttu ka nende väärtust, saab takistusest kõrvale hiilimiseks kasutada vahelduvvoolu. Memristoritel põhinev 2008. aastal Hewlett-Packardi (HP) töörühma poolt esitletud mäluseade suutis mahutada ühele ruutsentimeetrile 100 gigabaidi jagu andmeid ehk umbes sama palju kui kaasaegsed kõvakettad. Kuid erinevalt kõvakettal leiduvatest andmetest oleks memristoritele talletatud andmetele ligipääsemise kiirus võrreldav dünaamilise muutmälu lugemise kiirusega. Juhul, kui memristoritel põhinevad mälud protsessori vahetus läheduses asuksid, saaks viimane ka töödeldavatele andmetele pea hetkeliselt ligi pääseda. Samuti plaanib firma kasutada info edastamiseks vaskjuhtmeid pidi liikuvate elektronide asemel ränikristallidesse õõnestatud kanaleid mööda liikuvat valgust, mis samuti andmetele ligipääsemise kiirust tõstab. Teised ettevõtted on teinud seni panuse valguskaablitele. Bloomberg Businessweek'i andmete kohaselt algas töö memristoritel põhineva seadme kallal kaks aastat tagasi ning selle loomisele on pühendunud kolm neljandikku ettevõtte uurimis- ja arendusosakonnas töötavatest inseneridest. Esimesed seadmed võiksid optimistlikuma prognoosi kohaselt valmida 2017. aastaks või halvemal juhul kümnendi lõpuks. Samas tuleb märkida, et HP on ise juba mitmel korral enda poolt seatud tähtaegu memristorite vallas tehtava uurimistöö puhul ületanud.
