Maakoore jahtumine on muutnud evolutsiooni tempot
Nad jõudsid järeldusele, et ajavahemikul 1,7 miljardit aastat tagasi kuni 0,7 miljardit aastat tagasi oli maakera keskkond väga stabiilne. Maakoor oli üsna rahulik, atmosfääri koostis püsis üsna ühesugune ja ka eluslooduse evolutsioonis ei olnud väga palju suuri edasiminekuid. See oli pisikeste üherakuliste olendite ajastu. Seevastu enne ja pärast seda maakera nn keskiga olid ajad suhteliselt rahutud. Oli suuri jääaegu ja hapniku tase atmosfääris muutus päris kõvasti. Kawoodi arvates võis stabiilsuse kujunemise põhjuseks olla maakoore jahtumine. Enne stabiilsusaega oli maakoor palju kuumem ja suured maakoore tükid ehk laamad ja mandrid koos nendega liikusid mõnevõrra teiste seaduste järgi kui praegu. Stabiilsuse aeg lõppes aga siis, kui maakoor oli piisavalt palju jahtunud, et alata võis laamade liikumine juba uute seaduste järgi. Selle peale vallandus juba taas võimas muutuste kaskaad. Muutus atmosfääri ja maailmamere koostis, mis omakorda tõi kaasa uut evolutsioonilist arengut eluslooduses. Õige pea ilmus meredesse juba ediacara ajastu eriskummaline ja praeguseks hävinud fauna. Sellele järgnes aga nn kambriumi plahvatus koos enamiku tänapäeval tuntud loomahõimkondade tekkega. Kawood kõneles oma uurimistööst Ameerika Ühendriikides California osariigis Sakramento linnas toimunud geokeemikute suurel Goldsmithi konverentsil.  
