Üks herpeseviirustest pärineb šimpansitelt
Inimene erineb teistest primaatidest mõnestki küljest. Näiteks on nüüdisinimese näol tegu ainsa primaadiliigiga, kelle seas levivad kaks erinevat herpes simplexi viirust. Kui HSV1 nakatab eeskätt vöökohast ülespoole jäävaid kudesid, siis HSV2 võtab esmajoones sihikule genitaalid ja alakeha. Mõlemad on oma levitamises äärmiselt edukad, puudutades kahe peale kokku kahte kolmandikku maailma inimpopulatsioonist. Nakatumiseks piisab ükskõik milliste kehavedelike segunemisest. Herpeseviiruste pärilikkusainet uurinud teadlased leiavad nüüd, et neist esimene, HSV1, nakatas inimlasi tõenäoliselt juba enne šimpansite ja nüüdisinimeste eellaste lahknemist ehk vähemalt kuus miljonit aastat tagasi. Viiruse evolutsiooni jäljendavad mudelid ning kaheksa erineva primaate kimbutava herpeseviiruse geenikoodi võrdlemine viitavad aga, et HSV2 võttis inimesed sihikule tunduvalt hiljem – tõenäoliselt vaid kaks miljonit aastat tagasi. Seejuures meenutab viirus pigem šimpansi kui inimese herpeseviirust. Viimase põhjal oletavad teadlased, et see kandus kaks miljonit aastat tagasi nüüdisšimpansite eellas(t)elt nüüdisinimeste eellasest Homo erectus'ele ning hakkas seejärel muteeruma. Nakatumiseks võis piisata pelgalt hammustusest. Uurimus ilmus ajakirjas Molecular Biology and Evolution.
