Euroopa veekogusid kimbutavad pestitsiidid
Leipzigis asuva Helmholtzi keskkonnauuringute keskuse teadlaste uurimus põhineb 4001'l Euroopa eri osades asuva vaatlusjaamas võetud proovide analüüsimisel kogutud andmetel. Töörühm keskendus 223 orgaanilisele tööstuslikku päritolu ühendile, mille hulka kuuluvad näiteks erinevad taimekaitsevahendid, aromaatsed süsivesinikud ja broomitud tulekaitsevahendid. Egina Malaj kasutas kolleegidega mageveekogude seisundi hindamiseks kolme mudelorganismi – rasvpea lepamaimu, vesikirpu ja toiduvõrgu üheks aluseks olevat mikroskoopilist vetikat Pseudokirchneriella subcapitata. Kemikaalide kontsentratsioon oli hilinemisega ilmnevate terviseprobleemide tekitamiseks piisavalt kõrge 42 protsendi vaatlusjaamade proovides. Viimasega käib kaasas näiteks järglaste arvu vähenemine ja arenguhäired. Ligikaudu 14 protsendi vaatlusjaamade proovides oli aga kahjulike kemikaalide kontsentratsioon piisavalt kõrge, et mudelorganismide suremust olulisel määral tõsta. Pea üheksal juhul kümnest ohustasid populatsioone pestitsiidid. Kõige teravam on probleem Madalamaades ning Prantsusmaa kirdeosas, kus oli orgaaniliste ühendite kontsentratsioon mudelorganismide suremuse kasvatamiseks piisavalt kõrge rohkem kui igas neljandas veekogus. Samas tekitasid need pikaajalisemalt avalduvaid probleeme rohkem kui pooltes Kesk- ja Lääne-Euroopa ning Suurbritannia veekogudes. Töörühm nendib aga, et Euroopa põhjaosa ning Baltimaade sh Eesti kohta usaldusväärsete järelduste tegemist takistab vaatlusjaamade vähesus. Kuid näiteks lähimates käsitletud piirkondades – Kura poolsaarel ja Soome lääneosas – avaldusid akuutsed riskid vastavalt 0-10 ja 10-25 protsendis veekogudes, kroonilised riskid aga 10-25 protsendis veekogudes. Lisaks rõhutavad teadlased, et probleem võib teravam olla ka Lõuna-Euroopa riikides. Selle katselist kontrollimist takistab aga proovide analüüsimiseks kasutatavate seadmete täpsus ja tundlikkus. Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
