Energiatõhus 'laser' töötab toatemperatuuril
Tüüpilistes laserites antakse valguskiire tekitamiseks esmalt aatomitele piisavalt energiat, et need ergastatud olekusse viia. Kui neile sama palju energiat anda hetkel, kui need ergastatud olekust taas madalamasse energeetilisse olekusse hakkavad langema, kiirgavad see ühe footoni asemel kaks sama sagedusega valgusosakest, vallandades kokkuvõtlikult kaskaadi. Polariton-laserites on aatomid asendatud polaritonideks nimetatavate kvaasiosakestega – omaette algosakestena käituvate osakeste kollektiivsete ergastustega. Osakesi saavad omavahel moodustada valgusosakesed ja eksitonid, millest viimane kujutab omakorda elektroni ja augu seotud paari. Laserkiire tekitamiseks on vaja polaritonpaare hajutada. Erinevalt traditsioonilisest laserist kulub aga kitsa ja muutumatu faasivahega valguskiire kimbu tekitamiseks sadu kordi vähem energiat. Kuigi sellese saab ka vähem energiat pakkida, poleks see optiliste elektroonikakomponentide puhul ka väga oluline. Kuni eelmise aastani ei saanud aga polariton-laserite voorused korralikult avalduda, kuna ergastuste tekitamine nõudis traditsioonilist laserit. Kaks töörühma suutsid aga takistusest mööda hiilida ja panna need tööle elektrivoolul. Siiski oli vaja vaja konstrueeritud seadmeid jahutada selleks absoluutse nulli lähedasele temperatuurile. Nüüd on aga Michigani ülikooli teadlased ka selle piirangu kõrvaldada kitsa galliumnitriidi riba, sobivate elektroodide ja peeglitega kõrvaldada. Nõrka ultraviolettvalgust kiirgav laser kasutab ligikaudu 250 korda vähem energiat kui võrdväärne traditsiooniline laser. Uurimus ilmus ajakirjas Physical Review Letters.
