Jäämäed hävitavad Antarktika põhjaelustikku
Järeldused põhinevad 500 ruutmeetri suurusel katselapil, mida Briti Antarktika-uuringute keskuse teadlased alates 1997. aastast regulaarselt külastanud on. Sukeldumiste käigus on üles täheldatud, kui suurt osa merepõhjast fauna katab ja kui suur erinevate liikide vaheline konkurents on. Veel kümmekond aastat tagasi andsid merepõhjale värvi mitmed erinevat liiki korallidele sarnaneva eluviisiga sammalloomad. Samuti püsis liikide omavaheline konkurents aastatel 1997-2006 suhteliselt stabiilsena. Sellest ajast saadik on aga bioloogiline mitmekesisus oluliselt muutnud. Kuigi katselapil polnud ükski liik täielikult kadunud, olid neist enamik liiga haruldaseks muutunud, et ökosüsteemi enam üldse mitte mõjutada. Samal ajal oli uutes tingimustes hakanud vohama valkjas Fenstrulina rugula'na tuntud sammalloom. David Barnesi töörühm näeb põhjusena jäämägesid. Liustike küljest lahti murduvad jäämäed käituvad põhjaelustikku hävitavate buldooseritena. Arvestades, et umbes üheksa kümnendikku jäämäest asub vee all, pole kaitstud isegi 600 meetri sügavusel kasvavad sammalloomad. Kuigi jäämägede lahtimurdumise näol pole tegu uue nähtusega, on need viimastel aastatel Antarktika poolsaare lähistel merejää kadumise tõttu suurema liikumisvabaduse omandanud. Poolsada aastat tagasi oli rannikulähedane meri enamiku aja aastast külmunud, kuid viimastel aastatel on see külmununa püsinud vaid 50 päeva. Töörühm oletab, et sama võib toimuda ka Gröönimaa lähistel. Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.  
