Ülijahutatud vesi jääb vedelaks ka kümneid kraade alla nulli
Ülijahutatud vesi, mis isegi kümneid kraade alla nulli vedelas olekus püsib, käitub erinevate hüpoteeside kohaselt terve mõistuse vastaselt. Näiteks ennustatakse, et -45 °C alla nulli lahutub ülijahutatud vedelas olekus vesi kaheks erineva tihedusega vedelikuks. Paraku on vett, mille temperatuur kümneid kraade alla nulli jääb, äärmiselt raske uurida, ilma et see kristalliseeruma ehk jääks muutuma hakkaks. Nii on mitmete hüpoteeside kontrollimine seni võimatu olnud. Stanfordi lineaarse osakestekiirendi (SLAC) juures töötavad teadlased on nüüd leidnud võimaluse, kuidas taolisest veest siiski välkkiirelt ülesvõtteid teha. Katse tarbeks sülgab veepihusti esmalt vaakumisse tillukesi veetilku, mille temperatuur pea momentaalselt aurumise tõttu kümneid kraade alla nulli langeb. Osa veest jääb aga selle käigus vedelasse olekusse. Neid omakorda on võimalik pommitada vabaelektron-röntgenlaserist lähtuvate äärmiselt lühikeste röntgenkiirte impulssidega, mis kestavad pelgalt 50 femtosekundit. Umbes sama kaua aega kulub tüüpilise keemilise reaktsiooni toimumiseks. Laserimpulsi kantav energia on samas piisavalt võimas, et uuritavad veetilgad plahvatama panna. Sellele vaatamata on võimalik tilgakeselt hajutavat valgust analüüsides aimu saada, kuidas selle sisestruktuur välja näeb. Põhimõtte kontrollimiseks tehtud katsetes on töörühm suutnud seni kinnitada, et -46 °C temperatuuriga vesi püsib tõepoolest sobilikel tingimustel vedelas olekus. Samuti vihjavad tulemused, et veetilkade sisestruktuur hakkab tõepoolest ülimadalatel temperatuuridel muutuma – kuigi selle olek ei muutu, on see endisest korrastatum. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
