Arktika sulamine sunnib atlast ümber joonistama
Ühing on üritanud Arktika regiooni atlases üksasjalikult kujutada alates 1989. aastast, kui ilmus väljaande viies trükk. Jäämassiivide asukohast ülevaate andmisel lähtutakse mitmeaastase jää piirist, mis suudab Arktika suve üle elada ning hakkab järgneval talvel uuesti paksenema. Viimastel aastatel regioonis nähtud jääkatte ulatuse taandumine ja laienemine on aga piiri määramist raskemaks teinud. Objektiivsema ettekujutuse andmiseks lähtusid geograafid seeläbi viimase 30 aasta keskmisest jääkatte ulatusest. Sellel vaatamata leiab ühingu peageograaf Juan José Valdés, et „tegu on kõige märgatavamate muudatustega pärast Nõukogude Liidu lagunemist“ ja usub, et see aitab inimestel kliimamuutuste tagajärgi paremini hoomata. Viimase 40 aasta jooksul on keskmine jääkatte ulatus kümnendi kohta 12 protsenti vähenenud.
