Metsatulekahjud sulatavad Gröönimaa jääd
Ameerika teadlased eesotsas Kaitlin Keeganiga Darthmouthi kolledžist analüüsisid Gröönimaa sisemaalt võetud jääproove, milles on talletunud viimaste aastate ja aastakümnete tahmateave. Selgus, et nii 2012. aasta suure sula kui ka samasuguse suure sula ajal aastal 1889 oli jääle ja lumele kandunud erakordselt rohkesti kaugete metsatulekahjude tahmaosakesi. Peale selle oli ka õhutemperatuur mõlemal aastal õhutemperatuur erakordselt kõrge. Kahe erakordsuse koostoime oligi ilmselt põhjus, miks mõlemal korral ka suureks sulamiseks läks. Keegan ja kaasautorid kirjutavad Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et nüüd, mil mitmedki prognoosid lubavad põhjapoolkeral keskmise õhutemperatuuri tõusu ja suviste metsatulekahjude sagenemist, võib juhtuda, et sajandi lõpul tuleb Gröönimaal suurt jää sulamist ette juba igal aastal  
