Higgsi boson muutub üha higgsilikumaks
Nähtav maailm koosneb laias laastus kahte tüüpi osakestest – bosonitest ja fermionidest ehk välja- ning aineosakestest. Maailma suurima osakestepõrguti juures töötavad füüsikud olid saanud seni vaid kinnitada, et kauaotsitud Higgsi boson laguneb vaid teisteks väljaosakesteks, täpsemalt nõrka vastastikmõju vahendavateks Z-bosoniteks ja elektromagnetjõudu vahendavateks footoniteks. Viimase põhjal oli aga võimalik tõestada, et teooria alusel kõigile osakestele seisumassi andev Higgsi väli mõjutab vaid väljaosakesi. Värske analüüs vihjab nüüd, et CMS detektor on näinud Higgsi bosonit lagunemas ka kahte tüüpi fermionideks – liitosakesi (nt prootone ja neutrone) moodustavateks ja kõigis vastastikmõjudes osalevateks kvarkideks ning tugevas vastastikmõjus mitteosalevateks leptoniteks (nt elektronideks ja elektronneutriinodeks). Viimane võimaldab teoreetikutel hüljata maailma täpsemalt kirjeldada üritavad teooriad, milles leitud Higgsi boson fermione ei mõjuta. Samas ei anna leid teoreetikutele ka vihjeid, millises suunas standardmudeli edasiarendamises liikuda, kuna kinnitab vaid seda, mida mudel seni ennustanud on. Teadlased teavad, et välja- ja aineosakeste käitumist ülihästi kirjeldav mudel ei saa olla lõplik lahendus. Nõnda on loodetud leida olukordi, kus see paika ei pea. Nüüd peavad aga füüsikud uute vihjete jaoks ootama, kuni Suur Tuumaosakeste Põrguti järgmise aasta alguses osakesi senisest kaks korda suurema energiaga põrgutama hakkab. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Physics.
