Mõistusega olendeid võiks avastada õhusaaste järgi
Enamjaolt kavatsevad teadlased Webbi vaatlusandmete põhjal uurida, kas atmosfääris võiks leiduda näiteks hapnikku või muid keemiliselt väga aktiivseid gaase, mida aitaksid seal alal hoida elusolendid, kes neid pidevalt juurde toodaksid. Ent samasuguseid aineid võivad ju toota lihtlabased mikroorganismidki. Seega ei ütle nende ainete avastamine meile mõistuslike eluvormide olemasolu kohta suurt midagi. Ent Avi Loeb Harvard-Smithsoniani astrofüüsika keskusest usub, et leidub ka niisuguseid märke, mida võiksid atmosfääri jätta just mõistusega olendid. Tema arvates tuleks uurida, kas kauge planeedi atmosfäär sisaldab saasteaineid, mida kõrgelt arenenud tsivilisatsioon võiks oma tegevusega sinna eritada. Kuigi saastamist ei peeta ju enamasti väga mõistlikuks tegevuseks, läheb ulatuslikuks saastetööks, olgem ausad, tegelikult üsna rohkesti mõistust vaja. Ja just õhusaaste järgi, kirjutab Loeb koos kolleegidega veebikeskkonnas ArXiv, võiksime arenenud tööstustsivilisatsioone tuvastada. Loeb ja kaasautorid on välja rehkendanud, et Webbi teleskoop oleks üsna hõlpsasti suuteline avastama mõningaid freoone. Neid üsna keeruka ehitusega ja looduses tõenäoliselt mitte leiduvaid süsinikuühendeid, mida võiks sisalduda ka lahustites ja pihustites. Maa peal on nende ainete kasutamine Montreali protokolliga edukalt ära keelatud, kuna kahjustasid osoonikihti. Kuid me ei või ju iial kindlad olla, et kõigil kaugetel planeetidel on just samasugune protokoll juba alla kirjutatud ja ratifitseeritud.
