Viljatusravi tulemusena sündinud lastel on psühhiaatriliste haiguste risk kõrgem
Uuringus analüüsiti Taanis ajavahemikus 1969-2006 sündinud lapsi. 2 430 826 lapse hulgast 124 384 ehk 5 protsenti sündisid peredes, kus naine vajas viljatusravi. Sündinud lapsi jälgiti võimalike psühhiaatriliste haiguste avaldumise osas kuni 2009. aastani. Nimetatud ajavahemiku jooksul vajas 170 240 last psühhiaatriliste probleemide tõttu haiglaravi ning viljatusravi saanud emade järglaste seas oli psühhiaatriliste haigustega lapsi 33 protsenti enam kui looduslikul teel sündinud laste hulgas. Statistiliselt oluline risk avaldus nii skisofreenia kui psühhooside, sõltuvushaiguste, ärevuse ja ka teiste neurootiliste haiguste, vaimsete ja käitumuslike sündroomide, sh toitumishäirete, vaimse mahajäämuse, autismi spektrihäirete ja hüperaktiivsuse korral. Kõrgenenud riski täheldati nii lapsepõlves, see jäi aga püsima ka nooremas täiskasvanueas. Siiani on psühhiaatrilisi probleeme viljakusravi tulemusena sündinud lastel uuritud vaid mõnes üksikus töös. Antud uuring paistab silma nii uuritavate suure arvu kui ka pika jälgimisperioodi poolest, võimaldades anda kaasnevatele riskidele realistlikke hinnanguid. Psühhiaatriliste haiguste 33 protsenti kõrgem risk viljatusravi saanud emade järglastel näitab, et 1.9 protsenti kõigist Taanis diagnoositud psühhiaatrilistest haigustest seostuvad ema viljatusega. Samas ei anna uuring vastust küsimusele, kas selline riski tõus seostus viljatustegurite endiga (ehk vastavate geneetiliste või bioloogilistega probleemidega) või hoopis selliste probleemide raviga. Täpsed mehhanismid vajavad edasisi uuringuid. Psühhiaatrilistel haigustel on mõningane geneetiline komponent ja on tõenäoline, et sellised problemaatilised geenivariandid esinevad sagedamini neil emadel, kes on hädas ka viljakusprobleemidega. Loe lisa:Children born to women after fertility treatment at greater risk of psychiatric disorders (Science Daily)
