Samblik osutus vähemalt 126 erinevaks liigiks
Enamik maailma asustavatest liikidest on erinevate hinnangute kohaselt veel leidmata. Tihti ei peida need end enam muust maailmast isoleeritud kaugetes džunglites või saartel, vaid juba teadusele tuntud liikide hulgas. Näiteks on erinevate isendite pärilikkusaine järjestamisel leitud, et Niiluse krokodille on hoopis kahte ning mõõkdelfiine tõenäoliselt isegi nelja erinevat liiki. USA mükoloogi Robert Lückingeni töörühm leiab, et sama kehtib ka Dictyonema glabratum'ina tuntud samblikku moodustava seene kohta, keda kirjeldas esmakordselt Eesti seenevana Erast Parmasto pea pool sajandit tagasi. Juba eelmisel aastal järeldas Lückingen suhteliselt väikese proovide arvu uurimise järel, et D. glabratum'i näol on tegu 16 erineva liigiga. Nüüd on tema töörühm 356 Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kogutud proovi analüüsimisega lõpule jõudnud ja leiab, et bioloogid on aastaid samaks liigiks pidanud vähemalt 126 erinevat liiki, keda võib jagada kaheks erinevaks perekonnaks. Erinevalt mõõkdelfiinidest ja krokodillidest pole erinevad liigid isegi alati väliselt sarnased olnud, kuid kuna samblike välimus võib erinevates kasvukeskkondades väga erinev olla, pole sellele erinevustele alati tähelepanu pööratud. Samuti on klassifitseerimisel lähtutud tihti kuivatatud näidistest, mis on oma värvikirevuse ammu kaotanud. Lückingen lähtus välimuse kirjeldamisel aga peamiselt kõrge lahutusvõimega fotodest. Lisaks oletab mükoloog kaaslastega tulemuste laiendamisel, et seni on ekslikult D. glabratum'iks klassifitseeritud umbes 456 liiki, kuna proovid koguti vaid valitud Lõuna- ja Kesk-Ameerika piirkondadest. D. glabratum'it on aga seni leitud nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikast. Tulemusi kirjeldatakse Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
