Kängurute saba toimib viienda jalana
Teadlased olid pikka aega eeldanud, et saba toimib ainult keeruka bioloogilise karguna, millele sobivatel hetkedel osa keha raskusest toetada. On ju kängurute jalad nende sabast oluliselt erinevama ehitusega. Kui esimesed koosnevad vaid mõnest suuremast kondist, siis saba moodustavad 20 peenelt viimistletud selgroolülist. Samas on eelnevalt tähele pandud, et sabamusklid on isegi suuremad kui esijäsemete omad. Samuti on saba lihasrakkudes raku jõujaamadena toimivate mitokondrite arv suurem kui esijäsemetes. Shaw O'Connor oletas nõnda kolleegidega, et saba täidab rohkem rolle, kui silmale esmapilgul tundub. Hüpoteesi kontrollimiseks lasi konstrueerida katsekambri, mis oli liiga madal, et loomad seal hüpata oleks saanud. Nõnda pidid nad käima platvormil, mis korraga iga jala poolt avaldavat jõudu mõõtis, kõigil oma jäsemetel. Mõõtmiste käigus leiti, et saba on võimeline kängurut edasi tõukama umbes sama suure jõuga, kui esi- ja tagasjäsemed kombineeritult. Töörühm oletab, et saba kasutamine aitab kuni 60 km/h liikuvate kängurute liikumist energiatõhusamaks muuta. Esijäsemetel toetudes on aga kängurud tõelised viie jalaga imetajad.
