Ürglind oli sulgedega kaetud
Tänaseks on päevavalgele tulnud kokku 11 ürglinnu fossiili, millest esimene leiti 1861. aastal. Pelgalt kaks aastat pärast Darwini traktaati „Liikide tekkimine“, milles loodusteadlane liikide teket ja arengut kirjeldas. Ürglind kujutas suurepärast näidet, millised dinosauruste ja lindude vahevormid välja võisid näha. Viimasel paaril aastakümnel on aga lisaks ürglindudele leitud veel kümneid sulgedega varustatud dinosaurusi, mis on sundinud sulgede algse eesmärgi osas korrektuure tegema. Uus leid annab mõista, et juura ja ja kriidi ajastu metsades võis tõenäoliselt kohata mitmeid lennuvõimetuid linde. Oliver Rauhuti töörühma hüpoteesi kohaselt andis kalkunisarnaselt tiibade lehvitamine teatava eelise, mille najal arenesid ka lendamiseks sobilikud suled. Viimane käib vastu alternatiivsele hüpoteesile, mille kohaselt liuglesid esimesed linnud puult puule. Tõenäoliselt arenesid lindudele iseloomulik suled välja sulgedega dinosauruste vastavatest moodustistest, mille eesmärk oli aidata kehatemperatuuri säilitada. Kuigi Rauhuti töörühma sõnul võimalik hetkel üheselt öelda, mis lindudele iseloomulike sulgede tekkeni viis, oletavad nad, et selle juures mängis olulist rolli suguline valik. Sarnaselt paabulinnu sabale kasutati neid pigem ehtena, millega potentsiaalsete partnerite tähelepanu püüda. Isendit kirjeldatakse ajakirjas Nature.
