Materjaliteadlased lõid mikro-Monet
Teose värvid tulenevad plasmonitest. Paarisaja nanomeetrise läbimõõduga kettakeste pinnal toimub elektronide võnkumine, mille täpne sagedus mõjutab omakorda seda, mis värvi valgus neilt tagasi peegeldub. Nii väikestel skaaladel saab osakeste käitumist kirjeldada pigem lainete abil. Taoliselt saadavate värvide hulk on aga olnud tavaliselt äärmiselt piiratud. Lisaks jääb enamike metallide puhul tagasi peegelduva valguse lainepikkus inimsilmale nähtamatusse spektri piirkonda. Singapuri teadlased eesotsas Joel Yangiga leidsid, et neljast alumiiniumkettast koosnevate pikslite kasutamisega on võimalik toonide koguhulka oluliselt kasvatada. Sarnaselt eelnevatele töödele lõid nad esmalt 15 värvi sisaldava põhipaleti, kus tulenes iga piksli värv sama läbimõõduga neljast alumiiniumsambast. Pikslites erineva läbimõõduga sammaste kasutamisega oli võimalik kasvatada toonide hulka saja võrra. Sammaste omavahelise kauguse muutmisega suudeti toonide hulka aga kolmekordistada. Demonstratsiooniks valmistas Yang kolleegidega Monet' maalist „Impression, soleil levant“ peaaegu fotorealistliku koopia. Alumiiniumil on eelnevalt kasutatud kulla ja hõbeda ees mitmeid eeliseid. Kui kulla puhul on probleemiks olnud selle hind, siis hõbeda loomuses on juba nädala jooksul oksüdeeruma hakata, mis algsetest värvidest vaid kahvatu varju jätab. Kasutatud alumiinium püsis aga stabiilne seitsme kuu vältel. Samas tunnistab Yang, et alumiiniumvärvid pole nii kirkad kui kullast ja hõbedaga saadavad. Uurimus ilmus ajakirjas ACS Nano Letters.
