Taimed reageerivad röövikute järamishäältele
Eelnevate uuringute käigus on leitud, et maisitaime juured eelistavad kasvada kindla sagedusega vibratsioonide allika suunas ning riisil on kaks geeni, mis avalduvad, kui taim registreerib muusikat või puhtaid helitoone. Heidi Appelit ja Reginalt Cocrofti huvitas, miks taoline võime taimedel üleüldse olema peaks, kuna inimesed on hakanud puhtaid toone ja muusikat esile kutsuma alles viimase 50 tuhande aasta jooksul. Paari tööhüpoteesi kohaselt suudavad vähemalt osa taimi registreerida potentsiaalsete kiskjate poolt esile kutsutavaid helisid. Analoogselt hakkaks inimkeha lõvi või hundi häält kuuldes end füsioloogiliselt vägivaldseks kohtumiseks ette valmistama. Hüpoteesi kontrollimiseks mängis Appel ja Cocroft ühele müürlookide grupile röövikute järamishääli ning teistele putukate poolt kuuldavaid helisid ja tuulevihinat. Kontrollgrupp sai vaikuses kasvada. Reaalsete röövikutega kohtudes sünteesisid ja vabastasid eelnevalt röövikute mälumishääli kuulnud müürloogid rünnaku tõrjumiseks kasutatavat kemikaali liigikaaslastest rohkem ja kiiremini, mis annab hüpoteesile tuge. Hetkel jääb veel selgusetuks, kuidas taimed vibratsioone või helisid registreerivad. Paar oletab, et taimed kasutavad selleks muutuvale rõhule reageerivaid mehhanoretspetoreid. Uurimus ilmus ajakirjas Oecologia.
