Teadlased lõid 3D-printeriga kapillaaride võrgustiku
Üldistades ei asu ükski rakk verest kaugemal kui juuksekarv. Nii võib printerite abil luua küll päriselundit meenutava rakumassi, kuid keeruka süsteemita, mis seda toitainete ja hapnikuga varustaks ning selles tekkivad jääkained minema toimetaks, on see juba ette hukule määratud. Probleemile lahendust otsides printis Luiz Bertassoni spetsiaalse 3D-printeriga omavahel ühenduses olevate kiudude võrgustiku, kattis selle valgulise rakurikka materjaliga ning kasutas massi tahendamiseks valgust. Prinditud kiudude eemaldamise järel jäid alles veresoonte seinu katvate rakkudega kanalid, mis vähem kui nädalaga inimkehas kohatavatele kapillaaridele sarnase võrgustiku moodustasid. Kontrollkatsetes leidis Bertassoni töörühm, et veresoonte lähistel asuvad rakkude eluiga oli pikem ning need jagunesid agaramalt kui rakud, mida veresoonte vahendusel toitainetega ei varustatud. Bertassoni nendib samas kolleegidega, et suuremate elundite toitainetega varustamiseni on aga käia veel pikk tee.
