Ookeanikeerised on arvatust veerikkamad
Suurte ookeanikeeriste läbimõõt on 100-500 kilomeetrit. Enamasti liiguvad need keerised ookeanit mööda idast läände. Sellist liikumist põhjustab maakera pöörlemine. Ookeanite läänekaldal jäävad keerised seisma ja kaovad. Bo Qui Honolulus asuvast Hawaii ülikoolist ja ta kolleegid on nüüd esimest korda üle mõõtnud, kui palju neisse keeristesse tegelikult vett on haaratud. Selleks uurisid nad nii satelliitidelt kui ka ujusensoritelt saadud vaatlusandmeid, mis pärinesid aastatest 1992-2010. Selgus, nagu nad nüüd ka ajakirjas Science kirjutavad, et keeristes voogab sama palju vett kui kõige suuremates ookeanihoovustes – üle 30 miljoni tonni sekundis. Seda vett on nii palju, et tõenäoliselt mõjutab see ka ilma. Kui nüüd ka veel teada saaks, kuidas see ilma mõjutab, siis saaks seda ilmaprognooside tegemisel arvesse võtta. Ent tähtis on ka teada, kuidas üleilmne kliimasoojenemine keeriseid mõjutab. Kuna ookeanikeerised sarnanevad paljuski orkaanidele ja orkaanide sagedus arvatakse kliima soojenedes suurenevat, siis võib eeldada, et ka ookeanide keerilisus soojemas kliimas kasvab.
