Linnuparv peab olema parajalt tihe
Teadlased on välja nuputanud ka parvede dünaamika matemaatilisi mudeleid ja kirja pannud mõned sellised lihtsad reeglid, et kui üksikolendid oma liikumisel ja asukoha valikul neist reeglitest kinni peavad, siis iseorganiseerub suurema vaevata ka tervikuna toimiv parv. Rühm briti teadlasi on nüüd lähemalt uurinud linnuparvede lendu ja jõudnud järeldusele, et seni väljapakutud reeglitest parve käitumise kirjeldamiseks tegelikult siiski päris ei piisa. Daniel Pierce, Adam Miller, George Rowlands ja Matthew Turner Warricki ülikoolist peavad varem välja käidud parvereeglite puuduseks seda, et nende järgi peaksid linnud oma parves paiknemist kohandades piirduma vaid kõige lähemate parvekaaslaste jälgimisega. Ent tegelikult, kirjutavad nad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, tundub, et linnud jälgivad mingil määral ka kaugemaid kaaslasi. Täpsemalt tundub nii, et linnud jälgivad hoolega, kui palju paistab lähemate ja kaugemate kaaslaste vahelt veel taevast ja maad ning kujundavad parve siis selliseks, et ka parve keskpaigas lennates oleks veel võimalik parasjagu näha, mis väljaspool parve toimub. Samas püütakse parv hoida ikkagi ka võimalikult tihedalt koos, nii et tulemusena on parvetihedus üsna lähedal läbipaistvuse ja läbipaistmatuse piirile.
