Temperatuuri tõusu kontrolli all hoidmine nõuaks ulatuslikke investeeringuid
Teisipäeval avaldatud raporti koostamises osales 15 riiki, kelle süsihappegaasi heitmed moodustavad maailma kõigist emissioonidest ligikaudu 70 protsenti. Nõnda võib aruande autorite hulgast leida nii ameerika, austraalia, brasiilia, briti, hiina, india, indoneesia, jaapani, lõuna-aafrika, lõuna-korea, mehhiko kui prantsuse, saksa ja vene teadlasi. Raporti peamise järelduse kohaselt peaks kõigis käsitletud riikides langema keskmine süsinikdioksiidi heitmete hulk elaniku kohta sajandi keskpaigaks 5,2 tonnilt 1,6 tonnini. Kui USA puhul tähendaks see heitmete kümnekordset kärpimist, siis keskmiselt peaksid riigid oma süsinikuheitmeid vähendama kolm korda. Põhieesmärgi saavutamiseks välja töötatud riigipõhiste soovituste ja kavade valitsuste lubaduste ning strateegiatega kõrvutamine näitab aga selgelt, et valitsused ei tee hetkel süsihappegaasi emissioonide piiramiseks piisavalt palju. Samuti nõuaks see rahvusvahelise koostöö uuele tasemele viimist, kuna näeks ette riikide ajalooliste emissioonide unustamist. Heitmete hulka peaksid vähendama nii rikkad kui alles arenevad riigid. Autorid pidid lisaks tunnistama, et heitmete 1,6 tonnini vähendamine on ebarealistlik, misläbi võimaldavad koostatud kavad kärpida süsinikdioksiidi emissioone 2,4 tonnini elaniku kohta. Samuti teevad nad eelduse, et uute tehnoloogiate väljatöötamine jätkub kiirenevas tempos. Laiemal skaalal rakendatavad süsinikdioksiidi sidumist ja ladustamist (CCS) võimaldavad tehnoloogiad võiksid kasutusse jõuda järgmise kümne aastaga, uue põlvkonna biokütused 2020. aastast ja vesinikuenergeetika muutuks piisavalt odavaks ja ohutuks 2030. aastaks. Üldisemas plaanis toetuks heitmete vähenemine kolmele alussambale – infrastruktuuri ja transpordi elektrifitseerimisele, ulatuslikule energiatõhususe kasvule ja süsinikuvaesele elektrienergia tootmisele. Väiksemal, kuid siiski olulisel määral aitaks heitmeid vähendada maakasutuse muutus. Kuigi riikide erineva arengutaseme tõttu ootavad neid lähitulevikus erinevad väljakutsed, saab siiski teha laiemaid kõigi puhul paika pidavaid üldistusi. Näiteks pole sugugi kindel, et teadlased suudavad tõepoolest ennustatud aja jooksul jõuda biokütusteni, mille energiatihedus oleks nende õhutranspordis rakendamiseks piisavalt suur. Süsiniku sidumist võimaldavatesse tehnoloogiate uurimisse investeerimine on aga viimastel aastatel langenud, misläbi pole selge, kas olemasolevaid lahendusi on võimalik hõlpsasti laiemas mastaabis rakendada. Hiinal, Ameerika Ühendriikidel, Suurbritannial, Indoneesial, Kanadal ja Indoneesial pole aga võimalik kava kohaselt CCS'ta emissioone piisaval määral langetada. Lahenduseks pole ka vähem saastavate fossiilsete kütuste nagu kilda- ja maagaasi laialdasem kasutamine. Raporti juhtivautor Jeffrey Saschs märkis raporti esitlemiseks korraldatud pressikonverentsil, et lahenduste leidmine on võimalik, kuid selleks napib poliitilist tahet. Näiteks eraldatakse ainuüksi USA-s biomeditsiinialasteks uuringuteks 30 miljardit dollarit, süsinikuvaeste tehnoloogiate uurimiseks aga kolm miljardit. Tutvu raportiga.
