Alzheimeri tõve varajaseks avastamiseks võib sobida lihtne lõhnatest
Vähenenud võimet teha kindlaks erinevaid lõhnu seostatakse aju rakkude funktsiooni kadumisega ja Alzhemieri tõve süvenemisega. Lõhnataju vähenemine on sageli üheks esimestest märkidest, mis kaasneb kognitiivse langusega. Lõhnatundmist töötlevad ajuosad on Alzheimeri tõve tekke alguses eriti haavatavad. Lahangute põhjal on teada, et haigusele iseloomulikud märgid ehk amüloidsed naastud kipuvad tekkima just aju nendes osades, mis vastutavad lõhnataju eest. Alzheimeri tõbi on kõige levinum dementsuse vorm, mida iseloomustab mälu ja intellektuaalsete võimete langus. Vastav diagnoos moodustab 60-80 protsenti kõigist dementsusjuhtudest. Uuringus jälgiti 64-88 aasta vanuseid inimesi, kellele tehti ajuskaneeringuuringud, geneetilised testid, vere- ja seljaajuvedelikuanalüüsid ning ka lõhnataju uuringud. Töö tulemused näitasid, et lihtne lõhnatest võib toimida sõeluuringuna, et teha kindlaks neid inimesi, kes vajavad põhjalikumaid analüüse. Lõhnatesti kehvemad tulemused seostusid Alzheimeri tõve tekkega. Samas rõhutavad uuringu autorid, et lõhnataju vähenemine ei pruugi tähendada veel lähenevat dementsust, kuid kui kaasneb ka episoodiline mälukadu, tuleks kaaluda Alzheimeri tõve uuringute tegemise vajadust. Loe lisa:Could a simple smell test help spot Alzheimer`s early? (msn Healthy Living)
