Kuu-uurded võivad viia maa-aluste tunneliteni
Robert Wagner Arizona osariigiülikoolist kasutas eripäraste õnaruste leidmiseks spetsiaalset arvutialgoritmi, mis analüüsis tuhandeid Kuu Luuretehiskaaslase (LRO) poolt tehtud kõrge lahutusvõimega ülesvõtteid. Varjude langemise põhjal on võimalik hinnata, kui sügavad ja millise kaldenurgaga kaamera ette jäänud süvendid olla võiksid. Sõelale jäi üle 230 järskude seintega augu, mille läbimõõt ulatus viiest meetrist rohkem kui 900 meetrini. Arvestades, et LRO on jõudnud jäädvustada vaid 40 protsenti kaaslase pinnast, leidub uurdeid ilmselt veelgi. Leitud süvenditest asub valdav enamik suuremate kraatrite põhjas ning tumedatel Kuu meredena tuntud laavatasandikel. Augud võiksid autorite sõnul tekkida laavatunnelite ja koobaste sisse varisemise tagajärjel, mille võivad tõuke anda meteoriitide tekitatud vibratsioonid. Laavatunnelid ise võiksid moodustuda sarnaste mehhanismide läbi kui Maal. Ainsa vahega viivad kivimid taevakeha sisesoojuse asemel sulaolekusse meteoriidi- ja asteroiditabamused. Kokkupõrgetel tekkivate kraatrite jahtumine võib võtta tuhandeid aastaid. Samal ajal, kui Kuu gravitatsioon kraatrite servi kokku pressib, kummub kraatri põhi taas üles, pannes seeläbi laava liikuma ja jättes alles tühimikud. Autorite sõnul võiks need tuleviku astro-, kosmos- ja taikonautidele ideaalset redupaika pakkuda. Kaaslase pinnal kimbutavad kuu-uurijaid alaliselt kosmiline kiirgus, temperatuuri kõikumised, tolm ja mikrometeoriidid. Samuti aitaks süvendite uurimine paremini kaaslase geoloogilist minevikku mõista. Uurimus ilmus ajakirjas Icarus.
