TÜ teadlased loovad grafeenipõhiseid sensoreid
Grafeeni lipulaevaprojekt kuulutati koos inimaju projektiga välja juba poolteist aastat tagasi ja mõlemaga tehti algust eelmise aasta lõpus. Toona projektide koostööpartnerite hulgas Eesti teadlasi ei olnud. „Nüüd kuulutati välja teine voor – meil õnnestus seal taotlusega edukalt osaleda ja tõepoolest siis kuulutati juuni lõpus välja, et Tartu ülikooli grafeeniuurijad on võetud Graphene flagship'i ehk tulevikutehnoloogiate grafeeniprojekti üheks partneriks,“ lausus Tartu ülikooli füüsikainstituudi vanemteadur ja Eesti üks suuremaid grafeeniuurijaid Harry Alles saates „Labor“.. „Grafeeniprojekti üks põhieesmärke on tuua nüüd see imematerjal grafeen, mis avastati n-ö kümme aastat tagasi, teaduslaboritest tööstusesse ja (muuta see) inimestele kätteulatuvaks,“ selgitas Alles. Vanemteaduri sõnul on küll grafeeni avastamisest juba kümme aastat möödas ja ning selle vältel on tehtud mitmeid läbimurdvaid avastusi, kuid inimestele otseselt kasu toovatest rakendustest on veel nappus. „Tartu ülikooli teadlaste osa on grafeen-gaasisensorite välja arendamine, millega me oleme viimastel aastatel päris usinalt tegelenud. See on meil tegelikult pooleteist aastat kestev projekt. Pole veel päris selge, milliseid ülesandeid me tuleme täitma, aga ametlikult on öeldud nüüd, et oleme võetud uuteks partneriteks ja loodetavasti kootöö jätkub ka peale seda,“ märkis vanemteadur. Grafeeni harukordsete omaduste ära kasutamine pole nii lihtne, kui näida võib. „Konkreetselt gaasisensoritest rääkides on küll tehtud väga ilusaid teaduslikke katseid, (mis näitlikustavad), et grafeenil pole absoluutselt ruumala. Põhimõtteliselt on võimalik ühte ainsat molekuli tuvastada, kui see graeeni pinnale langeb, aga seda on tehtud väga ideaalses keskkonnas. Praktilisest küljest on tegelikult nii, /.../, et kui see seisab lihtsalt õhu käes, siis see on kõike muud kui sensor. Ta on täielikult tundetu,“ tutvustas Alles väljakutseid. Kuula intervjuud täismahus saates „Labor“.
