Bakterid aitavad rottidel mürgiga maiustada
Kevin Kohl tegi katseid Neotoma perekonda kuuluvate rottidega, kelle leviala ulatub USA-s nii Mojave kui Suure Nõo kõrbesse. Ainsa suure vahega võib neist ühes kohata kreosoodipõõsast, mille lehti Mojave kõrbes elavad rotid toiduks tarvitavad. Põõsa lehed on aga kaetud nordihüdroguareethapet sisaldava vaiguga, mis muidu näriliste neerude ja maksa talitlust piisavalt häirib, et loomade surmani viia. Ökoloog kahtlustas, et Neotoma lepida taluvust kasvatavad nende soolestikus elavad mikroobid. Hüpoteesi kontrollimiseks söötis ta kreosoodipõõsa lehti ka Suure Nõo kõrbes elavatele rottidele ja leidis, et loomad hakkasid kiiresti kaalust alla võtma. Ilmselgelt polnud nad suutelised lehti energiaallikana kasutama. Sama kordus ka Mojave kõrbes elavate liigikaaslastega, kui nende soolestik eelnevalt antibiootikumidega steriliseeriti. Seevastu roe siirdamisega, mille tulemusena põliste Mojave rottide soolestikus elavad bakterid Suure Nõo kõrbe rottide seedeelundkonda jõudsid, suudeti ka viimased kreosoodipõõsa lehti taluma panna. Tähelepanek viitab, et 17 000 aastaga, mil põõsas Mojave kõrbesse jõudis, on piirkonnas elutsevad bakterid närilistega teatava sümbioosini jõudnud. Kohli töörühm leiab, et roe siirdamistega saaks kasvatada ka kariloomade taluvust ja sellega sarnaselt nende toidulauda laiendada. Uurimus ilmus ajakirjas Ecology Letters.
