Ürgsete viiruste pärilikkusaine soodustab kasvajate teket
Ometi on suurtel loomadel rakke rohkem ning seega on neil suur statistiline tõenäosus kahjulike mutatsioonide tekkimiseks. Seda mõttekäiku järgides võiksime oletada, et elevandid ja sinivaalad haigestuvad vähki tihti ja noores eas. Karihiired ja teised pisikesed imetajad aga võiksid olla kasvajatest üldse priid. Siiski tekib kõikidel neil loomadel kasvajaid. Näiteks hiired on vähialtimad kui inimesed, kirjutab Piret Pappel Tartu ülikooli teadusportaalis Novaator. Ajakirjas PLOS Pathogens ilmunud uurimuse väitel on väikeste loomaliikide genoomis rohkem viirustelt pärinevat DNAd ja see võib soodustada kasvajate teket. Mida väiksem on imetaja, seda rohkem on tema genoomis retroviirustelt pärinevat DNAd. Näiteks umbes 20 grammi kaaluva koduhiire DNAs on üle 3300 retroviirustele iseloomuliku järjestuse, ligi 300 kilogrammi raskustel delfiinidel on neid aga keskmiselt 55.
