Puberteedi alguse geneetilised alused said selgemaks
Puberteedi kulgu ja algusaega mõjutavaid tegureid ei mõisteta veel väga hästi. Kui keskmiselt algab esimene menstruaaltsükkel 12-13 aasta vanusena, juhtub see aeg-ajalt ka 10 või 16 aasta vanuselt. Tüüpiliselt ennustatakse täpset aega kehamassiindeksi ja kehalist aktiivsuse alusel. Samal ajal on aga ka märgatud, et puberteedi algusaeg seostub ka ülekaalulisuse riski, II tüüpi diabeedi, südameveresoonkonna haiguste ja rinnavähiga, mis annab mõista, et lisaks keskkonnateguritele on oluline roll ka geneetikal. Geneetiliste tegurite leidmiseks uuris John Perry Cambridge'i ülikoolist koos kolleegidega 182 416 Euroopa päritolu naise genoomi. Töörühm leidis 106'st genoomi piirkonnast 123 geenialleeli puberteedi algusega seostuvat geenialleeli. Analüüs andis seejuures mõista, et kehal pole ühest n-ö puberteedilülitit ja tõenäoliselt seostuvad puberteedi algusega veel sajad kui mitte tuhanded geenialleelid. Ent samas märkas Perry töörühm, et oma roll näib olevat ka vermitud geenidel. Kui tavaliselt on rakkudes mõningal määral avaldunud nii isalt kui emalt päritud geenid, siis vermitud geenide puhul lülitatakse neist üks täielikult tasa. Seeläbi oletab Perry, et ema puberteediaja põhjal võib tütre puberteedi algusaega paremini ennustada. Üldisemas plaanis on eelnevalt arvatud, et vermitud geenid on olulised pigem enne lapse sündi, kuid värsked tulemused toetavad vaatenurka, mille kohaselt jäävad need olulist rolli mängima terve elu vältel. Kui osa leitud pärilikkusaine lõikudest olid eelnevalt läbiviidud loomkatsete alusel ootuspärased, siis teised osalesid näiteks energeetilise tasakaalu hoidmise, autoimmuunsusega ja suguhormoonide tootmisega, rõhutades taas, et kehas toimuvad väga ulatuslikud ümberkorraldused. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
