Antarktika merikarude populatsioon on kokku kuivamas
Umbes sajandi eest ajasid inimesed antarktika merikarud liigse küttimisega väljasuremise äärele. Populatsioon suutis siiski taastuda ja eelmise kümnendi alguseks ulatus selle suurus juba paari miljonini. Lõuna-Jäämere soojenemise mõjul on aga Antarktika toidupüramiidi alguseks olevate krillide leviala hakanud kaugemale lõunasse nihkuma, mis on viinud hüljeste toidulaua kokku kuivamiseni. Viimase mõjul on näiteks Jaume Forcada ja Joseph Hoffmani poolt vaatluse alla võetud Lõuna-Georgia meretagusel territooriumil liigi emaste hulk viimase kümnendiga pea kolmandiku võrra kahanenud. Paar märkas samas, et nende geneetiline sarnasus on 17 protsendi võrra vähenenud. Muutusteni on viinud geneetiliselt sarnasemate ja vähem elujõuliste hülgepoegadega hukkumine. Ellu jäänud isendite sünnikaal oli keskmiselt viis protsenti suurem. Erinevusi võis märgata ka keha suuruses. Sigimiseani jõudnud isendid paaritusid aga harvem ja aasta vanemana kui tavaks. Uurimistulemused näitavad, et hülged suudavad vähemalt praegu sagedasema heterosügootsuse läbi oma geneetilist mitmekesisust säilitada, mis aitab populatsiooni tervemana hoida. Samas ei garanteeri see, et ka vanemate poolt järeltulijatele edasi antavad geenialleelid erinevad on. Nõnda pole veel sugugi kindel, kas kasvanud keskkonnasurve viib püsivate kasulike kohastumusteni. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
