Fukushima ahvide vereliblede hulk on väiksem
Analüüside taga olev töörühm seostab ebanormaalset vereliblede hulka Tohoku maavärina tõttu tekkinud hiidlaine poolt rivist välja löödud Fukushima tuumajaamast lekkinud radioaktiivse ainega. Uurimused kriitikud märgivad aga, et potentsiaalselt saadud kiirgusdoos on nähtud kahjustuste tekitamiseks liiga väike ja uurimuse põhjal pole sugugi kindel, et ahvid tõepoolest radioaktiivse materjaliga kokku puutusid. Shin-ichi Hayama Tokyos asuvast Nippaia veterinaaria ja eluteaduste ülikoolist uuris järeldusteni jõudmiseks 61 Fukushima linnas ja 31 Shimokita poolsaarel elava jaapani makaagi (Macaca fuscata) verd. Kui Fukushima linn asub tuumajaamast 70 kilomeetri kaugusel, siis Shimokita poolsaart lahutab katastroofipaigast ligikaudu 400 kilomeetrit. Kaugemal elavate ahvide organismis oli radioaktiivse tseesiumi suhteline aktiivsus selle registreerimiseks liiga väike, Fukushima ahvide lihastes aga 78-1778 Bq/kg ehk kuni kolm korda suurem kui inimkehas nähtav radioaktiivse kaaliumi poolt põhjustatud aktiivsus. Seejuures oli valgete vereliblede hulk kõige väiksem noorloomades, kelle organismis radioaktiivset tseesiumi kõige rohkem leidus. Töörühm kahtlustab, et enamik radioaktiivsest ainest sattus loomade organismi, kui nood talvekuudel puukoorest ja lehepungadest toitusid. Katastroofipiirkonna lähistel ja sellest kaugemal elavate ahvide tervises ei märgatud uurimuse ajal olulisi erinevusi, kuid töörühm spekuleerib, et väiksem vereliblede hulk muudab Fukushima ahvid nakkuste suhtes haavatavamaks. Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.
