Sulgedega võisid olla kaetud enamik dinosaurustest
Dinosaurusi pidas nende kehaehituse alusel lindude esivanemaks juba Charles Darwin. Aastaid hiljem leitud fossiilid andsid hüpoteesile veelgi otsema kinnituse. Sulgi võis kohata ka kahel jalal kõndivate lihasööjatest dinosauruste teropoodide naha pinnal, kes kuuluvad omakorda sisalvaagnaliste (Saurischia) sauruste klaadi. Peagi sai selgeks, et sulgede algne eesmärk polnud sugugi nende kandjatele liuglemis- või lennuvõime andmine. Nii jäid mõned paleontoloogid mõtisklema, millal sarvainest moodustusi esmakordselt kohata võis. Pascal Godefroit on nüüd kolleegidega toonud kahest Siberis asuvast leiupaigast päevavalgele kuus osaliselt säilinud 160 miljoni aasta vanust koljut ja mitusada osalist skeletti. Nime Kulindadromeus zabaikalicus kandev saurus kuulub selgelt lindvaagnaliste (Ornithischia) klaadi, kes olid enamalt jaolt taimtoidulised. Klaadid eraldusid teineteisest aga juba triiase ajastu lõpus ehk vaid 30 miljonit aastat pärast dinosauruste endi eristatavaks muutumist. Viimane vihjab, et sulgedega olid kaetud juba Saurischia ja Ornithischia ühine esivanem. Tõenäoliselt oli nende algseks eesmärgiks kehatemperatuuri liigse kõikumise vältimine – saurused polnud ei püsi- ega kõigusoojased. Nii võib oletada, et täpselt nii, nagu on karvad iseloomulikud kõigile imetajatele, olid suled iseloomulikud kõigile dinosaurustele Hilisema evolutsiooni käigus, kus nende kehamõõtmed järjest kasvasid, polnud aga suled enam alati tarvilikud. Suurema ruumalaga kehad kaotavad soojust aeglasemalt. Nii võis olla hoopis olude sunnil hoopis mõistlikum olla tihke turvis. Sarnaselt ei vaja elevandid paksu kasukat. Uurimus ilmus ajakirjas Science.
