Meteoroloogiaprofessor: usaldatavat ilmaennustust on võimalik teha nädal ette
„Kui tahta ennustust pikema aja peale, siis tuleb leppida sellega, et prognoosi õigustuvus on madal. Et mitte petta inimeste lootusi, on Eesti ilmateenistus loobunud pikaajalise prognoosi esitamisest oma kodulehel,“ märkis Keevallik. Professor toob näite, kus ilmaportaal gismeteo.ru 7. juulil 2011 ennustas, et Tallinnas tuleb 21. juulil sooja 25 °C, tegelik temperatuur küündis aga 31 °C'ni. Portaalis oli aga õige ennustus 14. juulil. „See on ilusaks tõestuseks meteoroloogias tuntud tõsiasjale, et teaduslik ilmaennustus, mida võiks ka usaldada, on võimalik vaid nädalaks,“ ütles Keevallik. Pikemate prognooside tegemise raskus on tingitud õhu kaootilisest liikumisest – sumbuda ja võimenduda võib igasugune väike häiritus. Kui sumbunud häiritusi ei märgata, siis võimendunud häiritused võivad anda protsessidele hoopis teise suuna ja iseloomu. „Õnneks on õhu liikumistel mingi inerts ja nii saab lühiajalise prognoosi anda siiski küllaldase täpsusega. Pikema aja pärast aga on olukord juba nii kaugel sellest, mis me mõni aeg tagasi ette nägime, et prognoos ei kõlba enam kuhugi,“ selgitas professor. Täiesti täpset prognoosi pole võimalik teha isegi parimate atmosfäärimudelite ja kõige kiiremate arvutitega. Seeläbi võiks mõista, miks sünoptikud iga päev oma prognoose parandavad ja kõigele vaatamata eksivad. „Kui me käivitame ühe ja sama mudeli samal arvutil mitu korda, olles muutnud väga vähe algtingimusi, siis saame enamasti täiesti erinevad tulemused. See näitab, et mudel on hea ning kirjeldab loodust adekvaatselt – väikesed häiritused võimenduvad arvutis samamoodi nagu elus,“ nentis Keevallik.
