Hammastes sisalduv plii võib näidata omaniku geograafilist päritolu
Sellised tulemused ilmusid ajakirjas Science of the Total Environment ning võivad olla abiks mitmete keeruliste juhtumite lahendamisel. Leides näiteks tuvastamata ja lagunenud keha, võimaldab plii testimine keskenduda kindlatele geograafilistele piirkondadele. Sellist saaste signaali võib kasutada, saamaks teada, kust konkreetsed inimesed pärinevad. Plii koosneb neljast isotoobist ning nende variantide hulk kõigub erinevates pinnastes ja maakides ehk seega ka erinevate regioonides. Kaevandustööde käigus satub plii keskkonda, kuhjub kasvavate laste kehas ning lapsepõlve jooksul arenev hambaemail säilitab kohalikule keskkonnale omaseid signaale. Esimene purihammaste email kujuneb kolmeaastaseks saades ning pakub teavet väikelapse aastate kohta. Esi- ja silmahammaste email tekib hiljem ja saab valmis umbes viiendaks eluaastaks, võimaldades informatsiooni lapseea varajaste aastate kohta. Kolmas purihammaste emailikiht ei hakka moodustuma aga enne kaheksandat eluaastat, iseloomustades seega hilisema lapsepõlve elukohta. Kasutades sellist teavet, võivad arheoloogid tuvastada inimeste migratsiooni ja ka geograafilist päritolu. Loe lisa:Lead in teeth can tell a body`s tale, study finds (Science Daily)
