Osa Stardusti kübemetest pärineb väljastpoolt Päikesesüsteemi
Lisaks komeedi Wild 2 tuules lendamisele oli Stardusti ülesandeks ka eeldatavasti väljastpoolt planeedisüsteemi lähtuvast osakestevoost materjali kogumine. Seatud eesmärgi täitmiseks avati alumiiniumlehekestest ja aerogeelist koosnevad tolmukogujad lühikeseks ajaks ka enne komeedi lähistele jõudmist. Detektorid jõudsid tagasi Maale 2006. aastal. Alates sellest on astronoomid kümnete tuhandete tavakodanike silmapaaride abiga läbi kamminud miljoneid tolmukogujatest tehtud ülesvõtteid, et leida üles hinnanguliselt umbes miljon püünisesse sattunud terakest. Mõnikord tahkeks suitsuks hüütav ja klaasist umbes tuhat korda hõredam aerogeel võimaldas lisaks osakeste kinnipüüdmisele aimu saada ka nende algsest trajektoorist. Kuna teoreetiliste ennustuste kohaselt on väljastpoolt Päikesesüsteemi lähtuvate osakeste liikumiskiirus planeedisüsteemi-sisestest osakestest suurem, annavad erinevad materjalis jäädvustunud lennujäljed aluse ka erineva päritoluga osakeste eristamiseks. Ajakirjas Science ilmunud töö autorid teatavad nüüd, et on kindlaks teinud seitse osakest, mis pärinevad tõenäoliselt väljastpoolt planeedisüsteemi. Kuigi neil pole veel otseseid tõendeid, on valdav enamik alternatiivsetest selgitustest ümber lükatud. Kuigi hüpoteesiga on kooskõlas nii osakeste trajektoor, keemiline koostis ja liikumiskiirus kokkupõrke hetkel, valmistasid sõelale jäänud terakesed siiski üllatuse. Neist viiel on hästi eristatav kristalliline sisestruktuur. Eelnevalt arvati, et süvakosmose karm keskkond ja kokkupõrkel vallanduv energia oleks pidanud seda vähemalt mõningal määral kahjustama. Samuti on kübemed oodatust suuremad. Isegi kui nende kogumass ulatub vaid 10 triljondiku grammini. Planeedisüsteeme lahutavas keskkonnas leiduva tolmu omaduste mõistmine aitab paremini selle poolt põhjustatavaid moonutusi teleskoopide poolt tehtavatelt piltidelt kõrvaldada. Galaktikasisese tolmu mõju on näiteks hiljuti Suurele Paugule järgnenud inflatsiooni kinnitavaid tulemusi puudutava debati südameks. Uurimus ilmus ajakirjas Science.
