Antarktika ja Gröönimaa kaotavad jääd üha kiiremini
Järeldused põhinevad miljonitel üksikutel kõrguse mõõtmistel, mille alusel koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid kõrvutati 2003-2009 sarnaseid mõõtmisi teinud NASA tehiskaaslase IceSat kogutud andmetega. Kokkuvõtlikult suudeti 214 miljoni mõõtepunkti abil katta 16 miljoni ruutkilomeetri suurune maa-ala ehk pea kogu Antarktika ja Gröönimaa. Tulemuste kohaselt kaotab maailma suurima saare liustikud aastas ligikaudu 375 ± 24 kuupkilomeetrit jääd, lõunamanner 128 ± 83 kuupkilomeetrit. Kõige kiiremini õhenevad Gröönimaa lääne- ja kirdeosa liustikud. Antarktikas on trend aga kõige kergemini märgatav mandri lääneosas ja Antarktika poolsaarel. Kasvav sademetehulk on üksikutes piirkondades, näiteks Dronning Maudi maal, viinud ka liustike paksenemiseni, kuid see ei suuda teistes piirkondades nähtavat kaotust tasakaalustada. Võrreldes 2009. aastaga on liustike õhenemine Gröönimaal umbes kaks ja Antarktikas kolm korda kiirem. Uurimus ilmus ajakirjas The Cryosphere.
