Neandertallaste allakäik võis alata oluliselt varem
Euroopas 30-50 tuhande aasta eest toimunud sündmuste täpne kronoloogia jätab küllaga tõlgendamisruumi. Arheoloogiliste leidude täpseks dateerimiseks kasutatav radiosüsiniku meetodi täpsus langeb perioodist alates oluliselt. Tehnika aluseks on süsinik-14 aatomite järjepidev samas tempos toimub lagumine. Mida aeg edasi, seda vähem seda orgaanilises aines leida võib. Madalama suhtelise sisalduse korral muutub meetod seeläbi välise saaste suhtes äärmiselt tundlikuks. Juhul, kui 40 000 aasta vanuses proovis leidub kaasaegsemat süsinikku vaid üks protsent, näib see 7000 aasta võrra nooremana. Viimase kümnendi jooksul on Oxfordi ülikoolis resideeriv Tom Higman üritanud koos kolleegidega meetodit täpsemaks muuta, et anda täpne hinnang isegi 55 000 aasta vanustele leidudele. Parandatud metoodika hõlmab kollageeni hilisemal ajaperioodil sattunud süsiniku eemaldamist, misjärel mõõdetakse radiosüsiniku suhteliselt sisaldust osakeste kiirendiga. Ajakirjas Nature ilmunud töös võttis Higman vaatluse alla 40'st leiupaigast päevavalgele tulnud neandertallaste säilmed. Tulemused näitavad, et neandertallased näisid üle kogu Euroopa kaduvat suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel – 39-41 tuhat aastat tagasi. Seni on oletatud, et Ibeeria poolsaare lõunaosas võis neandertallasi kohata isegi 11 tuhat aastat hiljem. Higmani meetod näitab aga, et piirkonnast leitud säilmete vanus küündib 50 000 aastani. Nüüdisinimeste ja neandertallaste kontaktideks, muu hulgas sigimiseks ja teineteise kultuuriliselt mõjustamiseks, jäi seeläbi 2600-4500 aastat. Kuigi pakutav korrektuur kitsendab oluliselt ajaperioodi, mille vältel nüüdisinimesed ja neandertallased teineteise lähistel elasid, ei kujuta see töö autorite sõnul näiteks liikide genoomis nähtavate sarnasuste selgitamiseks probleemi. Tuhanded aastad tõlgenduvad sadadeks ja sadadeks põlvkondadeks ja potentsiaalselt tuhandeteks kontaktideks üle kogu Euroopa. Kuigi esialgsed tulemused viitavad, et seni omaks võetud kronoloogias tuleb mõningaid muutusi teha, on töörühma sõnul põhjapanevaid järeldusi veel vara teha. Viimase tarbeks plaanib Higman kolleegidega järgmise viie aasta jooksul kaasata valimisse leiukohti üle kogu Euroopa. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
