Lõuna-eurooplased sõid tigusid juba 30 000 aastat tagasi
Katalaani paleoökoloogia ja evolutsioonilise sotsioloogia instituudis resideeriva Javier Fernández-López de Pablo töörühm leidis fossiliseerunud tigude jäänuseid Cova de la Barriada leiukoha kolmest pinnasekihist, mis vastavad erinevatele ajaperioodidele. Sügavaimast kihist leitud orgaanilise aine vanus ulatus 31 000 aastani. Leitud teokarbid näivad seostuvat inimeste poolt ehitatud struktuuridega, mida kasutati eeldatavasti toidu küpsetamiseks. Samast paigast tuli päevavalgele ka kivist tööriistu ning teisi loomajäänuseid. Molluskite ja tigude jäänustele ei pöörata tavaliselt erilist tähelepanu, kuna kodasid võivad leiupaikadesse toimetada ka mitmed teised loomad. Sarnaselt on raske välistada, et miski limuseid tuhandete aastate eest lihtsalt leiukohta tõmbas. Cova de la Barriadas leidub neid aga suuruselt sarnaseid tigusid liiga palju, et seda saaks pidada puhtaks juhuseks. Kodade põhjalikumal analüüsil selgus lisaks, et kodades leidub aragoniidina tuntud mineraali tavapärasest rohkem. Viimane seostub tigude tulel röstimisega. Töörühma hinnangul võisid teod kujutada kiviaja inimeste jaoks järjekordset võimalust, kuidas oma toidulauda rikastada ja sellega oma arvukust kasvatada. Menüüst võis peale liha leida ka mageveekalu ning taimede juuri ja võrseid. Seniste leidude kohaselt lisasid inimesed oma toidulauale limused aga kümme tuhat aastat hiljem. Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.
