Kliimamuutustega kaasnevad haiguslevikud võivad mõjutada Euroopa puhkusesihtkohti
Ida-Anglia ülikooli teadlased lähtusid praegustest Mehhiko andmetest ning Euroopa Liidu maade kohta käivast teabest ning hindasid dengue palaviku leviku tõenäosust Euroopasse. Töö näitas, et suurim risk haiguse levikuks on Vahemere ja Aadria mere rannikuäärsetel aladel. Dengue palavik on troopiline haigus, mida põhjustab sääskede poolt levitatav viirus. Haiguse sümptomid hõlmavad palavikku, peavalu, lihas- ja liigesvalu. Igal aastal nakatub nimetatud haigusesse üle maailma 50 miljonit inimest, põhjustades ligikaudu 12 000 surmajuhtu; enamasti Kagu-Aasias ja Vaikse ookeani läänekaldal. Haigust edasikandvad sääsed paljunevad ja tegutsevad soojades ja niisketes piirkondades. Haiguse levikut soodustavad ka tihe asustatus ja aktiivne reisimine. Prantsusmaalt ja Horvaatiast leitud haigestumisjuhud näitavad selgelt, et dengue palavik võib kanduda ka Euroopasse; aladele, kus sääsed saavad end mugavalt sisse seada. Antud uuringus hinnatigi haiguse leviku tõenäosust Euroopasse praeguste kliimamuutuste foonil. Teadlased analüüsisid Mehhikost pärinevaid andmeid dengue palaviku esinemise kohta ning kliimategurite (temperatuuri, niiskuse ja sademete hulga) ja sotsiaalmajanduslike faktorite rolli haiguse esinemisele. Saadud andmeid kasutati haigusjuhtude hindamiseks 27-s Euroopa Liidu riigis neljal ajaperioodil (1961-90, 2011-40, 2041-70 ja 2071-100). Pikaajalised prognoosid näitasid haiguse esinemisriski kasvu. Hinnanguliselt võib haiguse esinemine kasvada 2 inimeselt 100 000 elaniku kohta mõnedes piirkondades kuni 10 inimesele 100 000 elaniku kohta. Suurima riskiga on seejuures Itaalia rannik, Hispaania Vahemereäärne ala ja ka Lõuna- Hispaania tervikuna. Seega võib dengue palaviku esinemisrisk kliimamuutuste tõttu Euroopas kasvada, seda eriti Vahemere ja Aadria mere rannikualadel ning Itaalia kirdeosas. Loe lisa:Dengue fever could affect European holiday destinatinations due to climate change (MedIndia)
