Ebolapuhangu taga on nahkhiired
Järeldused põhinevad 17-liikmelise viroloogidest, antropoloogidest ja ökoloogidest koosneva töörühma kolm nädalat väldanud uurimisreisil, mille käigus püüti nii potentsiaalsetest haiguskandjatest loomi kui suheldi Guineas asuvas Meliandoua külas elavate kohalikega, kes teadaolevalt uue viirustüvega esimesena kokku puutusid. Kui eelnevad uuringud vihjasid, et uue tüve juured peituvad Lääne-Aafrikas, siis värskemad analüüsid annavad mõista, et see sarnaneb pigem Zaire Ebola viiruse tüvele, mida kirjeldati esimest korda kümne aasta eest Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Muteerunud viirus sattus Lääne-Aafrikasse ilmselt tänu puuviljanahkhiirtele, kes võivad rännata tuhandeid kilomeetreid. Suuri nahkhiirte kolooniaid võib aga kohata nii metsades kui linnade lähistel. Lisaks tarvitavad kohalikud tiivulisi toiduks. Kuigi teadlased on aastaid hoiatanud, et nahkhiired käituvad viiruskandjatena, kellelt muteerunud viiruse tüved inimestele kanduda võivad, juhtub seda reaalsuses äärmiselt harva. Pigem on haiguspuhanguid eelnevalt seostatud turulettidele jõudnud nakatanud loomade lihaga. Loomad ise on nakatunud nahkhiire väljaheidetega saastunud puuvilju süües. Kuna aga antud juhul pole ükski teine loomapopulatsioon peale inimeste nakatunud, siis kandus viirus tõenäoliselt otse nakatunud koolieelikule.
